Enne vaheaega alanud sotsiaalnädala lõpetuseks külastas meie 9.-12. klasse endine Rakvere teatri juht, praegune riigikoguliige Indrek Saar, kes kõige muu juures saab nimetada end ilmselt kõige õnnelikumaks näitlejaks Eestis.
Indrek on sündinud ja kasvanud saarlane, kuna aga tema emapoolne suguvõsa on valdavalt pärit Lääne-Virumaalt, siis päris kindlalt ta ennast kummakski määratleda ei saa ega taha ka. Peale keskkooli lõpetamist Kuressaares suundus ta õppima näitlemist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli ning peale selle lõpetamist panid nad oma kutsekaaslastega kokku paraja pundi ning suundusid kõik Rakvere Teatrisse, et oma ideid seal välja töötama ning rakendama hakata.
Kõik läks peaaegu plaanipäraselt, välja arvatud see, et Indrekust ei saanudki kunagi täiskohaga näitlejat. Ajad olid parasjagu just sellised, et teatrimajal puudus tol hetkel direktor ning koolikaaslaste ärgitusel, kes rõhutasid tema juhtimis- ja organiseerimisoskuseid, tegi Indrek kandideerimisavalduse hoopis Rakvere Teatri direktori ametikohale. Ja nii see läkski - noor, 23-aastane mees, asus juhtima ja üles töötama teatrimaja. Ja nii sai temast ilmselt kõige õnnelikum näitleja üldse - kui teatris peab näitleja vastu võtma kõik rollid, mis antakse, sai ta alati valida rolli, milleks „aega“ oli.
Indrek Saar tõi ühe oma lemmikrollina välja Jussi ja Indreku osatäitmise tükist „Vargamäe varjus“, mis keskendus loole pigem Mari vaatevinklist. Teiseks lemmikuks peab Claudiuse rolli „Hamletis“. See viimane nimetatutest meeldis talle eriti, kuna lugu sobib oma sisu poolest igasse ajajärku ning töötab ka mitusada aastat hiljem.
Põgusalt peatus Indrek Saar ka oma poliitikukarjääril. Riigikokku kandideerima ajendasid teda 2006. a. presidendi valimised, kui üks tipp-poliitikutest kultuuriinimeste poolt kirjutatud Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri toetuskirja kohta ütles, et kultuuriinimesed peaksid oma liistude juurde jääma ja poliitikasse mitte sekkuma. Indrek Saar leidis, et ühiskonnas soovitud muutuste nägemiseks tuleb temalgi riigikokku kandideerida.
Edasi rääkisime tema spordiarmastusest. Talle meeldib igasugune sport – suusatamine, lumelaua sõit, võrkpall, rannavolle ja korvpall. Nimelt kuulub ta isegi riigikogu korvpalli tiimi, kellega on Leedus ja Lätis edukalt võistlemas käidud.
Lõpetuseks ka tõsisem küsimus meie presidendi Vabariigi aastapäeva kõne kohta - mida arvas sellest ja kas jäi kõnega rahule? Tema kommentaar kõnele oli: „Aus ja valus“. Kuid üldises plaanis leidis, et ühiskond on lõhestatud ja vajab tagasi kokku toomist. Oleme väike rahvas ja vajame ühtehoidmist, et funktsioneerida.
