Head õpilased ja lapsevanemad!
Selleks, et peagi saabuvale sügisele võimalikult julgelt vastu minna – käia koolis ja trennis, kohtuda sõpradega, tegeleda hobidega ja nautida meelelahutust – on parim lahendus lasta end vaktsineerida koroonaviiruse vastu. Suur tänu kõigile, kes on seda juba teinud. Teist igaühe panus on oluline selleks, et saaksime hoida sügisel Eesti elu avatuna.
Vaktsineerida saavad Eestis kõik alates 12. eluaastast. Kui teha praegu esimene vaktsiinisüst, on veel piisavalt aega, et kooliaasta alguses vaktsineerimiskuur lõpetada.
Vaktsineerimine on praegu parim viis iseend ja oma lähedasi kaitsta. Vaktsineerimine annab nakatumiste hulga kasvades ja uute piirangute rakendumisel palju suurema tegutsemisvabaduse ning lihtsustab igapäevaseid toimetusi – vaktsineeritud inimesed ei pea jääma lähikontaktsena eneseisolatsiooni, saavad lihtsamalt reisida ning külastada üritusi ilma testimata.
Vaktsineerimiskuuri toime kestab vähemalt aasta. Vaktsineeritutele antakse ELi vaktsineerimise digitõend, mis kehtib samuti vähemalt ühe aasta ja mida saab kasutada reisimisel ja üritustel.
Alaealistel palume vaktsineerima minna koos lapsevanema või seadusliku esindajaga. Vaktsineerima minnes tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kui tunnete end haigena või olete lähikontaktsuse tõttu isolatsioonis, siis tuleb vaktsineerimine edasi lükata. Neid, kes on COVID-19 haigust põdenud, oodatakse vaktsineerima 4–6 kuud pärast tervenemist ja neil tuleb teha vaid üks kaitsesüst.
Praegu saab paljudes maakondades vaktsineerida end ka eelregistreerimata.
Kuidas saan vaktsineerima?
- Kõige lihtsam on helistada telefonil 1247, kust saab infot kõige lähemate vaktsineerimispunktide kohta ja kus saab juba ka kohe aja broneerida. Samuti saab sealt infot ilma eelregistreerimiseta vaktsineerimisürituste kohta.
- Aega on võimalik broneerida digiregistratuuris www.digilugu.ee. Alaealisele saab aja broneerida tema seaduslik esindaja.
- Värske info vaktsineerimise võimaluste kohta (sh kaart) on alati üleval ka veebilehel https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/
Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti Haigekassa
Eksamiperiood lükkub edasi, uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest
Haridus- ja Teadusministeerium otsustas, et seoses eriolukorraga lükatakse edasi põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite toimumise periood. Eriolukorras ei toimu ka keeletasemete eksamid, testid ja tasemetööd. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uute eksamiaegade määramisel lähtutakse sellest, et õpilastel ja õpetajatel oleks piisavalt aega eksamitele häälestumiseks. „Kindlasti ei alusta me eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist,“ sõnas Reps. Minister lisas, et distantsõpe jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, aga suure tõenäosusega aprilli lõpuni.
Eksamite edasilükkamise peamine põhjus on eriolukorrast tulenev vajadus vältida avalike kogunemisi ja piirata lähikontaktide arvu.
Juhul, kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.
Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis paindlikult tegutsema.
Esimese koolipäeva pildid on nüüd valmis.
Klassipildid ja mõned sõbrapildid on üleval lingil:
http://pildipood.ee/album/178dc3?fbclid=IwAR0ZkiKGx1jufJERxbybQ31D5zE3cY44IwPVhxXu_3ASfuIcRARcyzIpT_E
Aktuse pildid ning muud 1. klassidega seotud fotod siin:
http://pildipood.ee/album/471117?fbclid=IwAR0iDgQ9aNe4rPNUBSw1Cwg1nsZmz2rdm4Zy54HzMrshTs2uidBqNqx3fVo
Mõlema lingi kaudu leiate hinnakirja ja tellimisjuhendi. Printimisega tegeleb Kairi Juhkam Jess Fotost, tema on pandud sinna ka kontaktisikuks. Kui kellelgi trükiga seoses küsimusi tekib, siis saab otse tema poole pöörduda:
Pilte saab tellida kuni 21.10.2019 ja kooli jõuavad pildid alates 23.10.2019.
Tuleval nädalal keskendume helkuri kandmise vajadusele.
Läbi nädala viime läbi helkuriteemalisi koolitunde, korraldame mänge ja võistlusi.
Püsigem silmapaistvad!
Hommikud ja õhtud on läinud pimedaks, seega tuleb meelde tuletada kui oluline on olla nähtav. 5. - 9. novembrini toimub 1. - 3. klassile HELKURNÄDAL!
Veendu, et oled ise nähtav ja sinu sõbrad oleksid ka!
PS! Kellel jätkuvalt veel helkurit küljes ei ole, siis õige pea leiad omale sobiliku koolimaja ees olevast helkurpõõsast!
Eile, 4. detsembril alustasime koolinädalat I advendi tähistamisega. Väikesed kooliteatri päkapikud tegid mõnusa etteaste ja õpilasesinduse tüdrukud jagasid kõikidesse klassidesse jõuluvalgust.
Enne vaheaega alanud sotsiaalnädala lõpetuseks külastas meie 9.-12. klasse endine Rakvere teatri juht, praegune riigikoguliige Indrek Saar, kes kõige muu juures saab nimetada end ilmselt kõige õnnelikumaks näitlejaks Eestis.
Indrek on sündinud ja kasvanud saarlane, kuna aga tema emapoolne suguvõsa on valdavalt pärit Lääne-Virumaalt, siis päris kindlalt ta ennast kummakski määratleda ei saa ega taha ka. Peale keskkooli lõpetamist Kuressaares suundus ta õppima näitlemist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli ning peale selle lõpetamist panid nad oma kutsekaaslastega kokku paraja pundi ning suundusid kõik Rakvere Teatrisse, et oma ideid seal välja töötama ning rakendama hakata.
Kõik läks peaaegu plaanipäraselt, välja arvatud see, et Indrekust ei saanudki kunagi täiskohaga näitlejat. Ajad olid parasjagu just sellised, et teatrimajal puudus tol hetkel direktor ning koolikaaslaste ärgitusel, kes rõhutasid tema juhtimis- ja organiseerimisoskuseid, tegi Indrek kandideerimisavalduse hoopis Rakvere Teatri direktori ametikohale. Ja nii see läkski - noor, 23-aastane mees, asus juhtima ja üles töötama teatrimaja. Ja nii sai temast ilmselt kõige õnnelikum näitleja üldse - kui teatris peab näitleja vastu võtma kõik rollid, mis antakse, sai ta alati valida rolli, milleks „aega“ oli.
Indrek Saar tõi ühe oma lemmikrollina välja Jussi ja Indreku osatäitmise tükist „Vargamäe varjus“, mis keskendus loole pigem Mari vaatevinklist. Teiseks lemmikuks peab Claudiuse rolli „Hamletis“. See viimane nimetatutest meeldis talle eriti, kuna lugu sobib oma sisu poolest igasse ajajärku ning töötab ka mitusada aastat hiljem.
Põgusalt peatus Indrek Saar ka oma poliitikukarjääril. Riigikokku kandideerima ajendasid teda 2006. a. presidendi valimised, kui üks tipp-poliitikutest kultuuriinimeste poolt kirjutatud Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri toetuskirja kohta ütles, et kultuuriinimesed peaksid oma liistude juurde jääma ja poliitikasse mitte sekkuma. Indrek Saar leidis, et ühiskonnas soovitud muutuste nägemiseks tuleb temalgi riigikokku kandideerida.
Edasi rääkisime tema spordiarmastusest. Talle meeldib igasugune sport – suusatamine, lumelaua sõit, võrkpall, rannavolle ja korvpall. Nimelt kuulub ta isegi riigikogu korvpalli tiimi, kellega on Leedus ja Lätis edukalt võistlemas käidud.
Lõpetuseks ka tõsisem küsimus meie presidendi Vabariigi aastapäeva kõne kohta - mida arvas sellest ja kas jäi kõnega rahule? Tema kommentaar kõnele oli: „Aus ja valus“. Kuid üldises plaanis leidis, et ühiskond on lõhestatud ja vajab tagasi kokku toomist. Oleme väike rahvas ja vajame ühtehoidmist, et funktsioneerida.
