Kellaaega laetakse...
  Kasemäe 22, Kunda
Lääne-Virumaa 44107
 +372 322 1248
  info[ät]kundakool.ee

 Reg.nr. 75020500
Kood EHISes: 700

 Kool on avatud:
E-R kella 7.15-21.00


Kui ilm lubab ja lumi pakib, siis esmaspäeval, 25. jaanuaril läheme kogu kooliperega peale söögivahetundi õue lumest linna ehitama.

Õpilastel palume kaasa võtta soojad riided, vajadusel vahetuskindad ja erinevad abivahendid (labidad, kühvlid, rehad, ämbrid jms) ehitamiseks.

 
Kui praegusel ajal enam kusagil eriti käia ei saa, siis toome ise midagi põnevat endale koju kätte. Terve selle nädala jooksul on võimalik õpetajatel oma õpilastega osaleda interaktiivsel loodusteemalisel rändnäitusel, mis keskendub looduse mitmekesisusele ja selle kaitsmisele.
 
Rändnäitus „Hoia, mida armastad!” on pühendatud Eesti looduskaitse juubelile. Näitus valmis 2010. aastal, mil täitus 100 aastat Eesti looduskaitsest. Näituse sisu ajakohastati 2020. aastal.
 
Lihtsalt kokkupakitav ja transporditav näitus koosneb Eesti looduskaitset tutvustavatest vibustendidest ja mängulistest eksponaatidest, mille abil saab näiteks otsida loomakodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda, võrrelda meie kodude mõju keskkonnale, mängida looduskaitseteemalist põrandamängu, lugeda ja otsida infot töölehtede täitmiseks.
Hoiame varakult sihi silme ees!
 
Õpime hoolega, et oleks põhjust lõpuaktusteks juuksuriajad broneerida ning pidurüüd välja valida.

 

ev_logo.png

Minust sõltub kõik. 

President Kersti Kaljulaid kutsub taas kõiki 16–19aastaseid noori kaasa mõtlema ja Eestile kirjutama. Riigipea sõnul on tänavune aasta on olnud kodanikuõpetuse kiirkursus, kus oleme iga päev pidanud mõtlema sellele, et ühe inimese tegudest sõltub päriselt teiste elu, üks hääl võib saada otsustavaks, ühe inimese sõna võib muuta maailma meie ümber. Minust sõltub kõik – just sel teemal tahab president Kaljulaid seekord noorte mõtteid kuulda.

Lõppu võib lisada hüüumärgi, kui usud, et iga oma teoga soovid luua keskkonda, kus saad ja tahad olla parim versioon iseendast. Või küsimärgi, kui vahel tundub, et sinust ei sõltu midagi.

Kas igaühe panus on vaid sõnakõlks või ärkad sa igal hommikul teadmisega, et elu on elamist väärt vaid siis, kui koos raskustega võideldes pingutame ja ehitame Eestit tema riigipiiridest suuremaks.

Kõne võib olla paberil, videos, luule- või räpivormis, tehtud kambakesi või üksinda, pikkuseks maksimaalselt kuni 3 minutit või 5000 tähemärki. Kõne esitamise tähtaeg on 22. jaanuar (meiliaadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.) ja parima kõne autor kannab selle ette riiklike teenetemärkide üleandmisel veebruaris, kus kõnet kuuleb terve Eestimaa.

Rohkem infot leiate siit: www.president.ee/et/kirjuta-eestile/

Riigipea videoüleskutset näeb siin: https://www.youtube.com/watch?v=GrPKzBYcD54

2020. aasta läheb mitmes mõttes ajalukku. Kuigi meile võib tunduda, et oleme koolis saanud kitsikust ja piiranguid tunda mitmel moel, mahub kõigest hoolimata ka sellesse aastasse palju toredaid ettevõtmisi.
 
On olnud väärtuste ümberhindamise aasta. Usun, et väärtustame ja peame lugu paljustki, mida varem elementaarseks pidasime. Et õpetaja seisab klassi ees ja annab tundi, et õpilane saab tema juurde füüsiliselt konsultatsiooni minna – pole enam elementaarne, vaid privileeg. Saada kokku sõpradega ja veeta külg-külje kõrval toredasti aega spordi- või tantsusaalis – samuti privileeg. Loetelu võiks jätkata veel pikalt.
 
Ma tõesti loodan, et elukorralduse normaliseerudes see privilegeerituse tunne säiliks. Et me väärtustaksime inimsuhteid, oma lähedasi ja head tervist.
Eriliseks väljakutseks on lõppeval aastal olnud positiivsete emotsioonide pakkumine. Kuidas korraldada kooli lõpuaktused, et lisaks emale-isale saaksid lõpetaja saavutustest rõõmu tunda ka tema vanavanemad ja sõbrad? Kas virtuaalne vilistlaste kokkutulek on võimalik? Kas korraldada traditsiooniline jõulukohvik või mitte? Olla või mitte olla?
 
Kunda kool on valinud olemise. See võib nõuda meilt kohanemist, õppimist ja julgeid otsuseid, kuid me ei karda. Enamasti tunneme puhast rõõmu ühisest tegutsemisest ja kordaminekutest.
On hea, et saame kõik korraks hinge tõmmata ja puhata. Äkki sünnib suur jõuluime ja viirushaiguse statistika muutub moel, mis võimaldab meil tagasi pöörduda tavapärase töörütmi juurde.
 
Soovin kõigile rõõmsat jõuluaega, õpilastele toredat ja turvalist koolivaheaega!
 
Ikka ARMASTUST, AUSTUST ja ARENGUT soovides
 
Kristi Aron
direktor

Detsembri alguses külastas Kunda kooli „Peakokad koolis“ projekti raames peakokk Koit Uustalu, kes on ise Kundas kasvanud, elanud ja on ka Kunda kooli vilistlane. Temal oli väga tore oma armast kooli üle pika aja näha ning meil oli samuti väga tore sellest vahvast projektist osa saada.

Aga mis projektiga siis tegelikult tegu on? Maaeluministeerium ja Eesti Peakokkade Ühendus alustas 2019. aasta Eesti toidu kuu raames koostööprojektiga "Peakokad koolis". Projekt oli suunatud 6.-8. klasside õpilastele. Selle projekti raames töötati välja õppematerjal kodundusaine õpetajatele, et neid inspireerida ning koostati 20 retsepti õpilastele, mille järgi valmistasid kokad koos õpilastega maitsvaid ja lihtsaid sööke. Samuti toimusid ka aruteluringid, kus kokad ja lapsed arutlesid, kuidas lapsi toidutegemise juurde tuua ning panna mõistma miks on oluline kasutada kohalikku ja värsket toorainet.

Kunda koolist osalesid meie kaheksandad klassid. Kummalegi klassile eraldasime tunniplaanis kaks järjestikust käsitöö tundi, et oleks aega nii teooriaks kui praktikaks. Kõigepealt pandi paika reeglid, räägiti ohutusest, seejärel käidi üle tervislike eluviiside põhitõed, tutvuti eesti toidu ajalooga ja alles siis mindi söögitegemise juurde. Kuna peamine projekti eesmärk on kooliõpilaste toitumisharjumuste kujundamine, valis peakokk Koit välja toidud kalast ja juurikatest. Et õpilased avastaksid, et hästi tehes võib ka kala hea maitsta ja no magustoit oli sinna otsa veel boonuseks. Tegemisele tuli kokku kolm retsepti. Eelroaks krõbedad kalapalad kastmega, pearoaks ahjukala köögiviljadega ning magustoiduks midagi eestipärast – kamakreem marjadega. Lapsed sõid ja ainult kiitsid.

Projektis osalemine muutis kindlasti meie kaheksandike hoiakuid toidutegemise ja toidu tarbimise kohta positiivses suunas. Igal juhul saadi näpunäiteid, kuidas valmistada rooga lihtsalt kuid maitsvalt, kuidas töötada tiimis ning kuidas üksteisega arvestada. Meie usume, et taolised, õpilasi kaasavad projektid, on igati korraldamist väärt ning ootame samas projektis osalemist ka edaspidi.

Sellel nädalal käisid Kunda Ühisgümnaasiumi väiksemad mudilased Toolset külastamas. Nimelt tehti meile Viru-Nigula valla poolt armas kingitus ja saadeti 1.-5. klassid kordamööda talvemaale seiklema.

Vastuvõtt oli väga soe ning tegevused said alata juba enne kui arugi saime. Kuna üle poole tegevusest toimus õues, siis alustati koheselt ühise tantsuga muusika saatel, et soe sees hoida. Tantsusammud seati ritta koostöös õpilastega ja kõik said uueks sammuks arvamust avaldada. Laste poolt märgati kohe ära, et tantsukava taustaks olnud jõulumuusika oli sama, mis meie koolis lastav tunnikell.

Peale tantsu kutsuti lapsed tuppa purkidest jõulukaunistust/küünlaalust meisterdama. Kätte anti purgid, markerid, liim, liiv, säraliiv ja sära. Purgid said kõik väga uhked ja kui kõigil oli töö valmis, liikusime edasi teise majja. Enne sisenemist oli väga oluline olla vaikselt, lubati võtta õueriideid vähemaks ja paluti istuda maha tekkidele. Lapsed olid põnevil – oli muinasjutu kuulamise aeg. Kui jutuke käbist läbi sai liikusime taas õue.

Väljas ootasid meid vahvad tegevused. Laoti käbidest ühte meetrit, mängiti ringmängu, otsiti aaret, mille sisu sai pärast endale ning mängiti pallimängu. Kui juba piisavalt õues sai mütatud, liikusime tagasi tuppa sooja. Toas ootas ees aurav tee magusate piparkookidega ning jõuludisko sooja sisse tegemiseks.

Oli väga vahva päev.

Kui isegi täiskasvanutele tundub teinekord, et prügi sorteerimine on kui kunst teisest dimensioonist, siis täna külastas meie algklasse Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Enri Uusna ja tegi põhitõed selgeks väga lihtsal ja mängulisel moel. Üllataval kombel olid osad õpilased täiesti teadlikud sorteerimise põhimõtetest, kuid leidus ka neid, kes ei teinud vahet näiteks klaasil ja plastikul või ei osanud arvata missugust prügi võiks liigitada ohtlike jäätmete hulka ja miks. Seega õppida oli kõigil midagi.

Esiti tutvustati erinevaid sorteerimiskonteinereid. Enri näitas, mis värvi on konteinerid, mis sorti prügi need koguvad, mida sinna sisse tohib üldse panna ning mis teha prügiga, mis ei sobi nagu eriti ühtegi neist. Seejärel andis igale õpilasele kätte ühe kasutatud toote. Näiteks piimapakendi, teekarbi, kommipaberi, taskurätiku, patarei, mandariini koore jms. Õpilased said kaasa mõelda, mis sorti prügi neil parasjagu käes on ja kuhu konteinerisse tuleks see panna. Kui läks valesti, räägiti ja prooviti uuesti.

Põhiline, millele kodus prügi sorteerides toetuda on see, et kui juba suudad eraldi sorteerida pakendi, biojäätmed ja olmeprügi, oled astunud väga suure sammu puhtama looduse poole. Lisaks saad eraldi ära anda ka paberit, klaasi, taarat ning ohtlikke jäätmeid. Saime teada, et pakendijäätmete hulka loetakse kõiksugu pakendid, mis on olnud mingisuguse toote ümber või mille sees on olnud teine toode. Ja nii lihtne see ongi. Lihtsalt loputa pakend vajadusel puhtaks ja korja eraldi prügikasti. Kui tahad veel eriti tubli olla, siis pakendijäätmete alla käib näiteks ka klaas ja plasttaara, mida on võimalik eraldi korjata. Biojäätmed aga on kõik looduslik materjal, mis kõduneb. Kui selle korjad eraldi ja paned komposti, on prügijaamadel poole lihtsam sinu olmeprügi või pakendijäätmeid käidelda. Prügi on puhtam, ei kleepu kokku ja ei hakka ebameeldivalt lõhnama. Ohtlikud jäätmed nagu patareid, elektroonikatooted, kemikaalid, aerosoolid, kosmeetikatooted, ravimijäägid jms, tuleks samuti eraldi vastavasse kohta ära viia. Selleks on ka põhjus. Kui paned ohtliku jäätme olmeprügi hulka ja see satub koos olmeprügiga prügiauto konteinerisse, mis surutakse seal sees kokku, võib elektroonikaseade või aerosoolpudel plahvatada ja süttida, pannes kogu prügiauto ohtlikku olukorda. Olmeprügiks loetakse kõike ülejäänud prügi, mis kuhugi nagu ei sobitu. Selle korjad kokku ja viid tavalisse konteinerisse ära.

Aga miks me sorteerime klaasi, metalli, plastikut ja paberit eraldi? Ikka sellepärast, et taaskasutada ja loodust hoida. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet. Jäätmete kogumine ja sortimine on palju odavam, kui valmistada toodet uutest materjalidest. Saime teada, et paberit saab seitse korda ümber töödelda, kuniks temast saab wc-paber, mis on muutunud juba niivõrd nõrgaks, et sobib veega alla lasta ja see lahustub laiali. Plastikut saame töödelda umbes 3-4 korda, enne kui see muutub käitlemiseks liiga nõrgaks. Vahva fakt - ühe jalgpalli T-särgi valmistamiseks läheb vaja seitse 2L plastpudelit. Klaasi ja metalli aga saab käidelda lõpmatuseni. Aina puhasta, kuumuta, sulata, vormi ja jahuta.

Maanteeamet korraldab koostöös Politsei-ja Piirivalveametiga 5.–7. klasside õpilastele projekti  PEATU, VAATA JA VEENDU!, mille eesmärk on juhtida õpilaste tähelepanu sõidutee ületamise ohutusele reguleerimata ülekäiguradadel. Liiklusõnnetuste statistika järgi on üheks riskigripiks just 814-aastased jalakäijad.
Projekti ühe tegevusena viiakse linnades ja asulates kooliõpilaste poolt läbi markeerimisaktsioon, mille käigus märgitakse ohtlike sõidutee- ja raudteeületuskohtade juurde kõnniteedele sõnum PEATU, VAATA, VEENDU!
Kuna meie kool on ka juba projektis osaleja olnud, tegime sel aastal juba paigas olnud kohtadele värskendust. Markeerijateks olid seekord 7. klassi õpilased, kellest osa käis markeerimas ja osa osales klassivahelises viktroriinis. Ilm oli väga soosiv, päike paistis ja asfalt oli kuiv.
Koolitusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine:
1. eKooli võimalused lapsevanemale https://cutt.ly/6gFdZvC
2. Veebitundidest lapsevanemale https://cutt.ly/hgFfjJK

Viru-Nigula vald

Viru-Nigula vallavalitsus | www.viru-nigula.ee

Viru-Nigula valla galerii

HITSAINNOVEINNOVE RajaleidjaeKoolEttevütlik kool